Eelkõige väikesele Gustavile, aga ka kõigile teistele, kel on ehk muidu aknast õue vaadates veidi kõle:
Meil siin ei ole põhjust kurta. Mõned meist tegid caddy Migueli saatel elu parima golfimängu (99 lööki, handicap 26):
Teised vaatasid üle “uue maailma” vanimad kirikud-kloostrid:
Mahlakat langustiini nautisime säärase vaatega välirestoranis:
Ja silm hoitakse meil pidevalt peal:
Oli see nüüd juba neljas või viies kord, kui Gustav sai korralikult pügada? Sel korral alustas vahepeal tärganud puhkusearmastajast klient oma visiiti Kristiina juurde eelmisest külastajast mahajäänud jääkide kokkulükkamisega:
Et siis ka ise värske moekas soeng pähe saada:
Isadepäeva kvaliteetaeg Viimsi vabaõhumuuseumis. Juba vana Kalev õpetas oma poegadele kiviheidet, popp meelelahutus on see ka tänapäeval:
See kivirohkus võttis Gustavi igatahes lausa sõnakaks:
Soovijatele ka üks võimalik desktopi-pilt:
Gustav veetis reede õhtul issiga linna peal kvaliteetaega ja emme sai kokku sõbrannadega põhikooli päevilt. Sel korral Kristi juures, kus pärast aastatepikkust nokitsemist on nüüd ette näidata tõeline kataloogi-kodu, väga puhas ja valge (oh, mis väikesed külalised siin kõik teha võiks!). Põhi”süüdlane” ses kujundusimes on muidugi korteriperemees Pear, kel pole ju ka mööblit vaja kaugelt otsida;)
Sel ajal kui pererahvas kiiskava köögileti taga igasugu maitsvaid suupisteid valmistas, tegid külalised “kätshing-appi”. Aastase Anniga kodune Jana ja välisministeeriumis kiiret karjääri tegev Siiri:
Jurist Veronika sai Peari sõbralt Andreselt pragada, et ta on liiga tõsine:
Äsja shootingult tulnud Kaia sai aga modellile sobiva koogitüki:
Andres tegi meist ka traditsioonilisi grupipilte (kokku sai neid ikka kümneid ja, no offence, ilmselt mitte tagarea daame silmas pidades):
Õhtu edenedes sai selgeks, et minnakse edasi ööklubisse ja et Kristi riidekapis on küll palju asju, kuid nagu naistel ikka, ei ole midagi selga panna (oh, milline häbi, kodumaine rõivatootja!):
Pear juba teab, mis naiste tuju hoobilt heaks teeb - palju krõbisevaid peokotte!
Meeleolu tõusis sõna otseses mõttes hüppeliselt!
Gustav on täiesti hull igasuguste pultide järele. Ja muidugi oskab ta neid ka üliosavalt käsitseda, sisse-välja klõpsida, kanaleid ja sisendeid vahetada ning helitugevust timmida (näiteks hiljuti saime teada, et telekal on olemas ka volüüminumber sada!). Seetõttu on puldid enamasti kusagile kõrgemale ära pandud ja nende kättesaadavaks tegemine on preemia.
Gustavi ema ei pea gadgetitest eriti lugu, küll aga on ta kirglik püromaan;) Ja kuna lõkketegu “ei lähe meie küla eetikaga kokku” (naabriprouade tähelepanekul), tuleb leppida vaikse sussutamisega kaminas. Asi seegi ja kui tuletegemiseks läheb, siis ega suures elevuses ei meenu, et kõik puldid said eelmisel õhtul kamina peale ritta laotud.
Plastmassi kärssamise mitte just meeldiv hõng aitas küll mälu värskendada, aga häda oli juba tehtud:
Tasub veel lisada, et Gustavi isa on teatavasti omakorda suuremat sorti professionaalist asjaarmastaja audio-video seadmete alal. Ja see juhtum ei teinud talle teps mitte nalja. Aga õnneks on ta väga mõistev;))
