Omapäi Saaremaal
June 30th, 2008
Perepilt Gustavi esivanemate talus Aadul:
Merilehmad:
Kuressaare linnaplaazhil kive loopimas:
See mänguplats lossipargis tundus issile juba lapsepõlves äge:
Etta jäi oma elu esimese saaretuuriga väga rahule:
Perepilt Gustavi esivanemate talus Aadul:
Merilehmad:
Kuressaare linnaplaazhil kive loopimas:
See mänguplats lossipargis tundus issile juba lapsepõlves äge:
Etta jäi oma elu esimese saaretuuriga väga rahule:
Korralike turistidena tegime ikka vaatamisväärsustega tutvumise tuuri ka. Kõigepealt peatusime Odalätsi allikate juures:
Gustav ammutab väidetavalt noorendava toimega vett:
Uma juba saigi väga nooreks:
Mimi aga lootis lausa üle kere nooruslikuks muutuda:
Kuna me oluliselt ei noorenenud, otsustasime olemasolevaid põduraid kehasid kinnitada Lümanda söögimajas:
II Maailmasõja veriseim lahing Saaremaal, milles osales ka Gustavi vanavanaisa, toimus Tehumardis. Seda meenutab massiivne mälestusmärk:
Meie lahked võõrustajad:
Kaptenimaja alati päikeseline veranda:
Pärast maitsvaid õhtusööke lasime leiba luusse kamina ees laua- ja mõttemängude seltsis. “Aliasest” läheb sel korral ajalukku sõna “kooma” seletus (”nagu heegeldama või tikkima”). Isad ja lapsed jõudehetkel:
Tark mees taskus:
Lisaks rannale käisime põneval avastusretkel lähedalasuvas metsas:
Kõrges rohus sibas igasugu põnevaid mutukaid:
Tuleb tõdeda, et osa faunat sai metsast ka kaasa võetud - Gustav korjas üles puugi!
Jaanitule ootel:
Elevil lapsed ja lapsemeelsed võimsat lauahunnikut süütamas:
Tuleroaks langes ka ajalooline spordivahend:
Karnivoor avastas enda jaoks beef jerky:
Tuleloits a la Sepik:
Õhtu grillroogade (marinaadis metssiga ja peenelt krõmpsud juurviljad) eest vastutas teadagi kes:
Ja no kui grillimine lõpuks läbi sai, oli ka tuli peaaegu ära põlenud:
Kuna emme jäi öösel suuremast tulest ilma, pidi ta järgmisel päeval leppima vaatepildiga tossavatest sütest:
Veetsime jaanipäeva eel ja järel terve nädala Saaremaal. Oli äärmiselt lõõgastav puhkus - ilm oli vaatamata ilmatarkade ennustustele ilus ja seltskond mõnus.Kõigepealt vaatasime üle Maasi linnuse, kus on viie aastaga künka seest vanad varemed välja kaevatud ja asutud neid lausa üles ehitama. Gustav arheoloogia vastu erilist huvi ei tundnud, küll aga tõmbas teda kohe mere äärde:
Meie põhiliseks peatuspaigaks oli Manju imeilus suvekodu. Peretütar ja tema mänguasjad:
Küdema lahe kallas on kivilhullude jaoks tõeline paradiis:
Suurte ja väikeste ehitusmeistrite koostöös valmis uhke kiviloss:
Nii suuri tigusid kui Saaremaa kadakastel karjamaadel mujal Eestis ei leidu:
Esimese kuu arstikontrollis mõõdeti välja järgmised tulemused: kaal 4,9 kg (+1,4 kg), pikkus 57 cm (+6 cm!). Üks tuntud korruptantpoliitik ütleks seepeale: “Pole paha!”, meie arst aga ütles: “Kas see on võimalik!?”. Igatahes jõehobu on võrreldes varasemaga silmnähtavalt väiksemaks jäänud:
Lisaks pikkusesse ja laiusesse kasvamisele muutub tüdruk iga päev ka asjalikumaks. 4nädalaselt tuli esimene naeratus, nüüd naerab juba häälega. Ja kui sul on juba olemas isiklik pass ja ID-kaart, peab juba ka pea püsti hoidma:
Ometi on jätkuvalt meelistegevuseks magamine ja see on nii nakatav, et niitis ka töölt saabunud issi jalust:
