http://gustavpaul.tamkivi.com/2010/03/24/koolilapsed-sunnismaised/ Laste kasvamisest, tegemistest ja saavutustest Fri, 23 Jan 2015 20:00:18 +0000 hourly 1 https://wordpress.org/?v=4.1.42 http://gustavpaul.tamkivi.com/2010/03/24/koolilapsed-sunnismaised/comment-page-1/#comment-2185 Tue, 30 Mar 2010 10:43:59 +0000 http://gustavpaul.tamkivi.com/?p=1352#comment-2185 Olen mitmes punktis eelrääkijatega nõus.
Tulles aga tagasi algse teema juurde (eeldades, et selliseid peresid nagu Kadri oma on Eestis palju rohkem), siis mis ikkagi saab, kui sa tahad elada maal ja tahad ka seal vallas omada sissekirjutust ja isegi panna oma lapsed kohalikku kooli, aga see on lihtsalt niivõrd keeruline ja praktiliselt võimatu. Tuled ise töölt ära, et last lõunast koolist koju tuua?
Ehk et tahtlikult suretataksegi välja need tillukesed maakoolid.
Viimsis võiks ka vabalt olla mitu väiksemat kooli (minu teada on lisaks keskkoolile põhikool vaid Püünsis), ja seda oleks võinud mõelda enne, kui kolossmaja valmis ehitati, elanike juurdevool ei tule ometi vallavalitsusele üllatusena. Näiteks Randverest või Tammneemest on ikka üsna kaugel koolis käia.

]]> http://gustavpaul.tamkivi.com/2010/03/24/koolilapsed-sunnismaised/comment-page-1/#comment-2184 Mon, 29 Mar 2010 12:13:43 +0000 http://gustavpaul.tamkivi.com/?p=1352#comment-2184 Tegelikult saab ju see Tallinnasse sissekirjutuse nõue alguse juba siis, kui soovid last Tallinnasse lasteaeda panna. Kui leiad, et lihtsam on laps viia hommikul lasteaeda teel tööle, mitte 5 km teises suunas asuvasse vallakeskusesse, siis pead samuti mõne hea tuttava leidma. Ja nii ongi, et väga paljud Tallinna koolide lapsed ja nende vanemad elavad tegelikult väljaspool linna, kuid omavad sissekirjutust Tallinnas. Minu arust tekitab see surnud ringi, kus mingi tobeda seaduse tõttu pole võimalik end registreerida aadressil, kus sa tõesti elad ning maksta makse vallale, kellelt saaks siis näiteks koolibussi või lumekoristust vms nõuda. Ja kui siis formaalselt oled Tallinna elanik, siis miks sul on vaja kuskil naabervallas teenuseid nõuda ?!

]]> http://gustavpaul.tamkivi.com/2010/03/24/koolilapsed-sunnismaised/comment-page-1/#comment-2183 Fri, 26 Mar 2010 09:03:53 +0000 http://gustavpaul.tamkivi.com/?p=1352#comment-2183 Nojah, ma veetsin 12 aastat eliitkoolis, meil oli klassides alati üle 30 õpilase, lihtsalt klasse oli vähem. Ja mulle üldiselt koolis meeldis, nii et ega ma ei proovi öelda, et tugeva õppimiskallakuga kooli ei tohiks oma last panna (kui seal ikka ollakse lapsesõbralikud ja ei taota varakult pähe mõtet, et tegemist on ELIITlastega). Ma usun aga seda, et algkool võiks/peaks olema igal pool üsna ühesugune ja lapse jaoks on vahe sees, kas ta läheb hommikul vara linna kooli ja loksub sealt bussiga 5ks koju või ta on kell 2 kodus ja võib omi asjadega tegeleda. Päevad on väga pikaks venitatud ju igal pool, ka pisikestel. See et diferentseeritud õpet on raske organiseerida on kinni õpetajate vähesuses, neid võiks olla mitu klassi peale, kus on väga erinevate võimetega lapsed. Viimsi kooli koridorides pole kunagi 1500 last, üldse on lapsi vähem ja kuna 2-4 klass on Karulaugus, on seal enamjaolt koos 5-12k, sest 1.klass on oma tiivas. Viimsil on tänu oma suurusele kindlasti palju puudusi, mida väikeses koolis pole (rääkimata siis raskete katsetega koolist, kus ilmselt ka vanematepoolne toetus on kordi tugevam kui piirkonnakoolis), aga seal on ka palju head. Õpetaja tähtsusesse usun küll, üks on isiksus, keda austatakse, kes teeb asjad selgeks ja teine võib samal ajal tunde anda, aga pärast ei mäleta ei ainet ega nime. Algkoolis on ju klassiõpetaja üks peamisi ja ainsaid, keda laps näeb ja kuuleb. 5.klassis on näha, kellel on olnud nö tugev klassiõpetaja. Edasi seda enam. Ja hea õpetaja on ka see, kes suudab õpilasele toeks olla, mistahes rasked ajad siis tal ka on. Selle Postimehe kirjatükiga ma mitmes asjas ei nõustu, aga noh eelkõige kirjutasin, et lihtsalt oma arvamust öelda Viimsi kooli osas. Mõnikord on tunne, et kool saab vastu näppe asjade eest, mis pole tema võimuses parandada nagu suurus (vägivald muidugi on kooli asi) – ja lihtsalt et seal on palju toredaid asju ka:) Aga noh kui ma ise elaks Tallinnas, siis kes teab, kuhu lapsed paneksin. Ega eriti peale eliitkoolide ju koole ja nende sisu ei teagi, teistest ju eriti ei räägita.

]]> http://gustavpaul.tamkivi.com/2010/03/24/koolilapsed-sunnismaised/comment-page-1/#comment-2182 Thu, 25 Mar 2010 09:39:59 +0000 http://gustavpaul.tamkivi.com/?p=1352#comment-2182 Aitäh kommentaari eest!
Tõsi, mul pole esitada fakte, tuginen Viimsi koolist rääkides vaid teiste lapsevanemate juttudele. Kahtlemate minnakse ka siit koolist paremate koolide gümnaasiumi, sest on ju õpilaskond tõesti suur ja selle hulgast peaks ikka säravamaid tähti leiduma. Samas on just see suurus see, mis soodustab ka vägivalda – ja olen kindel, et suur osa sellest jääb “ametlikku statistikasse” märkimata. Kuidas üldse mõõta vägivalda? Minu arvates on vägivald lapse suhtes juba see, kui klassis on üle 30 õpilase või et vahetunnis on koridoris peale tema veel 1500 last.
Mis puutub eliitkoolidesse, kus tamp on kõvem ja sestap veetakse ka laisemad läbi… eee… see on nüüd küll loogikaviga. Olen ise ühe sellise kooli lõpetanud ja kolme aasta jooksul, mis ma seal veetsin, visati ikka päris mitu klassikaaslast koolist välja või lahkusid nad omal soovil. Kahtlemata pole see kooli huvides, sest sellega näitavad ju nad, et nende vastuvõtufilter oli nõrk.
Ja mis peamiselt motiveerib – olen absoluutselt kindel, et need ei ole õpetajad (kuigi kahtlemata neil on väga suur roll), vaid eelkõige just eakaaslaste surve olla motiveeritud ja õppimisaldis (ja seda võib kinnitada mistahes uuringutega teismeliste suurimatest mõjutajatest). Nagu ma aru saan, siis McKinsey uuringu eesmärk oli eelkõige välja selgitada õpetajate motivatsioon ja Eesti õpilasi selle uuringu käigus ei küsitletud, seega ei saa ka selle põhjal väita, et õpilaste jaoks oleks õpetajad “määrava tähtsusega”. Ja ausalt öelda ma ei usu neid uurimusi, kus “üks laps sai hea õpetaja ja teine halva ja siis aasta pärast olid esimese lapse tulemused sada puntki paremad kui teisel”. Esiteks, mis tähendab hea õpetaja? Kes on ühe jaoks hea, võib olla teise jaoks halb. Võibolla teisel lapsel suri selle aasta jooksul üks vanem; ta sai väikese õe/venna, kellele vanemad pöörasid rohkem tähelepanu kui talle; teda tabas varajane raske puberteet… Ja sellest muide rääkis ka Maris oma kirjatükis, et Eesti koolisüsteemi suurim viga ongi see, et kõiki üritatakse lüüa ühe lauaga, kuigi võimed ja vajadused on väga erinevad, isegi nn eliitkoolide sees.
Kõik on suhteline ja selline statistika on kõige suurem jama üldse. Miskipärast liigub ka uurimisväli enamikus teadusharudes üksikult üldisele, mitte vastupidi.

]]> http://gustavpaul.tamkivi.com/2010/03/24/koolilapsed-sunnismaised/comment-page-1/#comment-2180 Wed, 24 Mar 2010 12:46:10 +0000 http://gustavpaul.tamkivi.com/?p=1352#comment-2180 Kust need koolivägivalla andmed pärinevad Viimsi osas? Ma julgen küll kahelda, et Viimsis midagi koolivägivalla suhtes teiste koolidega võrreldes oluliselt halvemini oleks. Probleem on aga pahatihti lihtsalt selles, et koolid nagu Prantsuse lütseum või Inglise kolledz saavad inimesi minu teada üsna kergelt välja visata, aga piirkonnakool nagu Viimsi seda ei saa. Alles oli Leesi telekas jutuga diileritest nende koolis. Seda on igal pool. Kooli suuruse tingib järjest kasvav vald. Omal ajal oli tegemist ikka absoluutse maakooliga. Omasuguste piirkonnakoolide seas on Viimsi kool kindlasti üsna hea ja ka sealt minnakse edukalt kõvemate koolide gümnaasiumi. Minu arust on vahe lihtsalt selles, et nn eliitkoolides on tamp kõvem ja ka veidi laisem inimene veetakse läbi, pluss motiveeritum keskkond. McKinsey uuringu järgi on määrava tähtsusega õpetaja – nii häid kui vähem häid on igasugustes koolides üsna ühtemoodi.

]]>