July 1st, 2009
“Kas naised mängivad ka golfi?” küsib Gustav põlglikult emme käest, kui on juba mitmendat korda pragada saanud selle eest, et ta üritab palli chipata kivide peal otse akna all:
(Poja õigustuseks tasub lisada, et ilmselt oli tema küsimus ajendatud meie eilsest vestlusest teemal, et miks tema ei saa endale kõrvarõngaid kõrva panna - kuna neid kannavad siiski enamasti naised.)
Samal ajal jälgib Etta oma venna tegemist vaimustusega ja korrutab: “Issi, issi!”
Nimelt on tema jaoks kõik olulised tegelased viimasel ajal issid. Eriti siis, kui tal on hea tuju. Kui on halb tuju, siis on mõistagi lahti kisa: “Emmeee!”.
Emme nüüd siis parandab kõrvalt, et ei, see ei ole ole issi, see on Gustav. Seepeale sekkub vestlusesse Gustav isiklikult: “Ta võib mulle küll öelda issi. Ma olen ÜSNA issi moodi!”
(Tasub veelkord täpsustada, et veel paar nädalat tagasi sai Gustav alati väga pahaseks, kui Etta teda “kissuks” kutsus.)
Siia otsa tuleb siiski lisada, et selle postituse tegemise ajal kostab ülakorruselt kahtlast plekikolinat ja veesolinat ja minu täpsustava küsimuse peale teatab poja: “Ma kastan lilli!”
July 1st, 2009
Suvel on ringisõitmist keskmisest rohkem - tuleb ju kõik need kaunid kohad nende väheste ilusate ilmadega läbi käia. Etta, kes pole kunagi eriline autosõidulemb olnud, on viimasel ajal ses suhtes eriti tõrges. Võimalusel ta röögib oma toolis kogu hingest, nüüd on aga tekkinud veel selline trend, et ta ka oksendab. Tõsi küll, mitte niisama, vaid seepeale, kui autosõidu ajal on kisamise vaigistamiseks mugitud näiteks küpsist ja mõnusat magusat mahla peale rüübatud. Seega tuleb võimalusel pikemad sõidud sättida daami uneajale. Aga no ega ta ju üle tunni aja päeval ei maga nagunii…
Igatahes, kui kord juba kuhugi kohale on jõutud, siis on kõik täitsa tore. Näiteks eile käisime Martal ja väikesel Ettal külas nende suvekodus Topul, Läänemaal. Sellest päevast, mille jooksul saime ka meres solberdamas käia, on meil küll vaid selline udune telefonikaader, kus Etta üritab ronida Marta suplusvanni:
Täna hommikul aga demonstreeris Etta, et ta on rohkem klassikalise sõidu daam: näiteks sobib talle hästi hobusega ratsutamine. Gustavi kiikhobu jõudis nimelt üle pika aja koju:
June 29th, 2009
Kodus ei saanud seega niisama päikese kätte peesitama jääda, vaid tuli kohe hoogsalt asuda muru niitma ja lapsedki elasid sellele tööle niivõrd kaasa, et neil õnnestus end päikese käes roosaks praadida ja näod kriimuliseks teha:
Endel oli pererahva kojusaabumise üle silmnähtavalt õnnelik:
Leidsime, et vajame värskendust ja tarisime basseini õue, mida Gustav kohe innukalt asus täis pumpama, seejuures muidugi loobumata oma seljakotist:
Tublid pumpajad saidki õige pea end mõnusalt jahedasse vette kasta:
Ka Etta-mutt proovis vees solberdamise ära:
Õhtul tulid meie kodust spaad kaema ka onu Koff ja Ilona:
June 29th, 2009
Roosipõõsas Aadu hoovil on õitest ja mesilastest lookas:
Lehmade rullbiskviit ehk värsked heinapallid Laimjala põllul. Kotkasilmad, tähelepanu: ühe palli otsas istub teie kolleeg!
Koju jõudes ootas meid ees ristikusse mattunud aed:
Ja kuigi herned on kasvanud vaat et vöökõrguseks, ei paista nad naaberkrundil laiuva maltsa taustal väljagi. Taamal sinetab metsik põldhernes:
June 29th, 2009
Päris jaanipäev tervitas meid erakordselt palava päikesega. Etta sai päikesest uut energiat uuteks ponnistusteks kärulükkamisrindel:
Manju eelistas ka sooja ilmaga praktilisi jalavarje:
Uma vaatab kahtlustavalt, kuidas Gustav mulle puhub:
Lahked võõrustajad oma suvekodu aias:
Pererahva hoolt ja armastust näitab seegi, et isegi kivi peale sambla sisse oli vormitud perfektne südamekujutis:
Edasi sõitsime Aadule, kus Amish hullutas lapsi väikese autosõiduga hoovi peal:
Manju ja Gustav käisid roosipõõsas mingeid vaid neile nähtavaid tegelasi luuramas:
Uma ja Ettagi toimetavad koos:
Ja ka päeva lõppedes oli Etta jälle käru lükkamas:
June 29th, 2009
Ei saa öelda, et Gustav ja temast vaid nädala vanem Manju, kelle isad olid teatavasti koolipõlves pinginaabrid, eriti suured sõbrad oleks, aga sel korral mängisid nad koos küll ja teineteise seltskond paistis mõlemale päris hästi klappivat. Kuigi kohati ikka üle kivide-kändude, olid huvid ühised, näiteks Manju plastiliinid ajasid Gustavi täitsa pöördesse:
Koguni nii, et ta ei olnud nõus neid õigele omanikule tagasi andma:
Lõpuks siiski. Mõlema eriliseks lemmikuks oli tädi Herke valmistatud kilpkonn:
Väiksemate laste suureks rõõmuks ja vanemate kergenduseks oli kohal ka Jessika, kes tegi Kustile-Manjule batuudi peal ägedat hoogu:
Lendlapsed:
Samal ajal: Uma catwalkil:
… ja arusaamatuses vaatamas, miks temast vaid veidi noorem Etta sugugi veel kõndida ei mõista, kuigi enda ees käru lükkamise saatel tuli see juba päris hästi välja:
… ja lõpuks oma lemmikkohas - kahe ukse vahel:
June 29th, 2009
Juba teist aastat järjepanu veetsime jaanipühad lahke pererahva juures Saaremaa põhjakaldal. Ja nagu juba väikeseks toredaks traditsiooniks saamas, valmistas peremees oma suitsuahjus imemaitsvat lestakala:
Lapsed küll kalast suurt ei hooli, neile maitseb arbuus, olgu sel pealegi kerge huulepulgamekk man:
Võtab ikka nina kirtsutama küll, kui sinu vanemad sulle su tulevikuplaane igal võimalusel nina alla hõõruvad:
Topelttõrvik süütab tule:
Ja oli, mida põletada;))
June 29th, 2009
Gustav rääkis pärast Saaremaal käimist papale ja teistelegi ehedat kalamehejuttu: tema püüdis õngega NIIII suure kala! Tegelikkus oli pisut proosalisem: rannas jalutades jäi meile ette üks tibatilluke kala, kes olles ilmselt loomulikku (või tavalisse saaste-) surma surnud, oli uhutud kaldakõrkjatesse, kust Gustav ta oma kühvli peale korjas:
Lisaks kalapüügile sai sel korral ära testida ka uue vannitoa poolt pakutavad mugavused:
Emme esitles selle suve kuumimat maapiirkonna püksitrendi: teksapüks, mille käristused iga sammuga üha pikemaks venivad…:
Filosoofilised jutustused romantilises keskkonnas:
Herke aitas ära teha suure töö: naistööliste eesrindliku pinstlivälgutamise tulemusel sai köögimööbel heleda peitsi alla ja muutis üldmulje veel ilusamaks:
Gustav, Daniel ja Käsna-Kalle (palli peal) pidasid samal ajal maha ühe jalkamatshi:
Etta-mutt harjutas aga salamisi käimist: juba ajab end käte peale upakile, aga ise püsti tõusta veel ei jaksa:
June 29th, 2009
Tartust põrutasime otse Saaremaale, kus Etta sai veeta issiga (täpsemalt öeldes otse issi otsas) maal mõnusat jõudeaega:
Samal ajal käis Gustav emmega spaas. Esimese ja kõige tähtsama asjana tuli kohe ära käia basseinis:
Mehike tegi uhkelt oma uue “fotokaga” pilti:
Käisime Kuressaares turul ja niisama linna peal, kus Gustav ei jõudnud ära imestada, et igas tänavakohvikus on samasugused jääst lauad:
Esmakordse ja nähtavasti kustumatu elamuse pakkus Gustavile emmega koos massaazhis käimine. Poole tunniga muditi mehike varbaotsteni läbi, aga elevus tema näolt ei kadunud:
Ka massaazhis käies ei loobunud Gustav oma truust kaaslasest - seljakotist, kuhu sisse mahtus kogu tema tähtis tavaar:
Keegi “muhe sell” oli meile spaast lahkudes valmistanud sellise “nalja”, aga Gustav võttiski palvet sõna-sõnalt ja samal õhtul saigi auto maakodu hoovis voolikuga puhtaks pestud:
June 29th, 2009
Muidu nii rõõmus päev oli ühele väikesele tigedale mehele suure tuima kirikuvare nurgas veidi nukker:
Põhjust Tartusse minna oli lõpuks enam kui küll - nagu sealsamas Toomel vanas toomkirikus ja endises ülikooli raamatukogus üsnagi piinlikku laadi aktusel rõhutati: üks eluetapp sai lõpuks läbi, aga see pole kaugeltki mitte lõpp, vaid alles algus. Emme üle tunneb erilist uhkust Etta, aga ka mamma, vanaema ja Reelika on rõõmsad:
Perekond poseerib. Taustale jäänud riigikohtu põhjal võib jääda mulje, et saime lõpuks kõrgema astme kohtus mingi olulise võidu ja omamoodi nii see ju oligi;)
Samal õhtul veetsid Gustav ja Etta aega mamma Külli juures, emme-issi läksid aga Emajõe peale paadiga sõitma. Oli ütlemata äge näha täiesti tundmatuid Tartu äärelinnakvartaleid, aga ka väga tuttavaid menukohti otse jõelt:
