Sellal, kui Filipiinide ilmastikuolud muutusid põhjamaalasest puhkaja meelehärmiks vahelduvast pilvisusest hooajale omaste mussoonvihmade suunas ja kaks päeva oli olemine juba üsna nukker, sest lihtsalt hommikust õhtuni sadas pidevalt, on meil olnud isiklikus plaanis täheldada märkimisväärseid arenguid. Loe ka ülejäänud postitust »
Okei, okei, olgu siin blogis olnud juttu millest tahes, vanemad natuke ju ikka neid soostereotüüpe suunavad. Mõnikord tahtmatult, teinekord suisa alateadlikult risti vastupidiselt soovitule. Loe ka ülejäänud postitust »
Kui ei ole akna taga langevat lund, jahedustunnet võitvat praksuvat kaminatuld, köögist kerkivaid isuäratavaid söögiaurusid, toanurgas kenitlevat kuuske ja kõike muud seda põhjamaalase jaoks jõuludega seostuvat tingel-tangel-tungelit, siis on tõesti keeruline end jõuluärevuse lainele ajada. Samas: kas siis on millestki tõesti niiväga ilma jääda?! Loe ka ülejäänud postitust »
“Küll ma oleks olnud õnnelik, kui minu pulmas, Kehtna mõisa pargis, oleks olnud üks maikas Ida-Euroopa turist,” nentis meie perekonnapea täna õhtusöögilauas irooniliselt, Loe ka ülejäänud postitust »
Istusime eile basseini ääres, kui Etta teatas, et “Läheme nüüd tagasi oma pingviini majja!”. Loe ka ülejäänud postitust »
Täpselt kaks aastat pärast eelmist visiiti olime jällegi tagasi “Aasias algajatele”. Loe ka ülejäänud postitust »
Etta on meil teatavasti suur piknikufänn, Loe ka ülejäänud postitust »
Teame kõik neid vanasõnu ja ütlemisi, et “kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb” ja “kus on, sinna tuleb juurde” jne. Loe ka ülejäänud postitust »
Kes palju teeb, see palju jõuab. Seda võib kindlasti öelda tublide päkkapikkude kohta, kes alates pühapäevast on ju pidanud jõudma miljonitesse kodudesse üle terve (kommertskristliku) maakera. Loe ka ülejäänud postitust »
Gustav arutleb: “Meie Koletis on nagu Suurbritannia kass, sest ta on kirju nagu Suurbritannia lipp, Loe ka ülejäänud postitust »
