May 29th, 2007
Kui õues on 30 kraadi, siis kolib elamine-olemine õue. Näljane Gustav ja sportlik Ott mõtisklevad maailma asjade üle:
May 29th, 2007
Suur vaimustus lusikatest ja igemes sügelevad purihambad sobivad suurepäraselt kokku:
Sellega seoses meenub jälle üks vana anekdoot:
Venelane läheb arsti juurde ja kurdab:
“Alati kui ma teed joon, tunnen paremas silmas meeletut valu.”
Arst soovitab: “Teinekord võtke ikka lusikas klaasist välja!”
Või teine anekdoot:
Stirlitz hakkas saksa spiooniks. Rääkis perfektselt keelt, teadis kõike kultuurist, mõistis nalju jne. Aga ometi reetis end ootamatult: teed juues pani ta harjumusest parema silma kinni.
Lisaks siia juurde veel ühe mõtte.
Enam ammu ehk täpsemalt juba pea aasta ja neli kuud ei ole miskit üllatavat hüüatustes “oi kui issi nägu poiss!”. Aga vaatame nüüd siiski lähemalt:
Ja siis võrdleme:
Tulemus: pupillide arenguga on veel aega, aga muidu nagu emme silmast kukkunud! Või mis?!
PS Noor ema fotol ei ole manustanud narkootilisi aineid, vaid sai silmanägemise süvakontrolli soodustavaid pupille lõdvestavaid tilku;)
May 29th, 2007
Kodus võib igasugust pulli teha ja ei pea muretsema, mis teised sellest arvavad (mitte et see muidu nüüd mingi teema oleks). Selmet ihualasti ringi lipata või valju mussi saatel ennastunustavalt sheikida eelistas Gustav pakkuda sisu oma mängukastile. Ta keeldus sellest väljumast terve tunni jooksul, vaatas telekat ja aegajalt lehvitas ekraani suunas lusikaga (see instrument on viimasel ajal kõige enam IN):
Teine hobi on skaibi telefoniga helistamine. Tavaliselt valib ta tädi Ave numbri, sest see on lihtsalt kontaktide seas esimene. Ja mitte üks või kaks, vaid ikka viis-kuus korda järjest. Aga sedakorda vestles ta pikemalt vanaemaga, et leppida kokku pühapäevane deit:
Õhtuti, kui issi koju saabub, võib emme ära unustada, et tema on Gustavi jaoks mingi oluline tegelane. Siis on issi A ja O, keda toidetakse sõna otseses mõttes peo pealt oma lemmikute, kollaste viinamarjadega:
