Sellised kaks valikut pidada olema Eestis ühe erakooli kaks populaarsemat õppesuunda. Meie perel pole (ega ilmselt saagi olema) esimesega midagi pistmist, seda enam aga teisega.
Tervitusi issile “seal ‘meerikas”!
Gustav teeb mamma juures videokõnet:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Gustavi jäädvustus blogivast tandemist emme-Etta:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Ei tea, kas see tuleb sellest, et Gustav ei ole nohuse nina tõttu juba nädal aega lasteaeda saanud, aga tal on tekkinud täiesti selge ja senisest suurem soov suhelda Ettaga. Täna teatas ühel hetkel: “Oota, Etta, ma toon sulle ülevalt klotsid!” ja tassiski kaks kotitäit klotse kohale ja hakkas neid hoolikalt kokku panema ja Ettale kätte ja sülle toppima:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Etta muidugi ei jäta kasutamata ühtki juhust midagi uut ja huvitavat suhu pista:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Eks need suure venna tundepuhangud ole üsna tormilised, aga alt üles vaadatakse ikkagi kerge hirmuga segatud suure vaimustusega:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Gustavil käis külas vanavanaema (Kusta keeli “vanavanaisa emaema”). Tegime pikemaid jalutuskäike kuldses looduses:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Õhtul toimusid kodused olümpiamängud, kus täiesti ootamatult teenis ainsa spordiala - palliviske - kuldmedali Gustav!
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Medalist ei osanud saagiga suurt peale hakata ega taibanud isegi seda hambaga proovida:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Endel tõi aga omalt poolt meile tervituseks uhke trofee:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Gustav (2 aastat ja 7 kuud) ja Marta (aasta ja 7 kuud) sõidutavad Ettat (pea 5 kuud):
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Kaunis Eesti sügis läbi telefonikaameraprisma:
Viimsi südames asuv Laidoneri mõis saab talveks uue kuue:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Hollandi Kuningriigi suursaatkond Toompeal. Suursaadik veedab vabu hetki hoovil batuudil hüpeldes?
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Universitas Tartuensise peahoone paarkümmend aastat väldanud remont on vist lõpuks läbi. Isegi hoovipoolne fassaad näeb päris kena välja:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Uue kaarsilla valmimine Tartu südames võtab siiski veel aega:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Ilus, aga paha seen Kuristal taluhoovis (hetk enne purustamist):
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Tänaseks möödunud suvi oli pulmade poolest eriti tihe - meie perel oli kutse koguni nelja. Kuna pealetungiv sügis nõudis oma terviseohvrid ja et selle tagajärjel ei kujuneks nii nagu ühes tuntud briti filmis, sai viimane pulm meie poolt poolikult esindatud. Kodused said peost osa ühe pisikese, aga ilusa lilleõie näol, millele ei leidunud paraku sobivamat vaasi:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Kristile ja Steve’ile soovime meie pere poolt veelkord palju õnne ühiseks tulevikuks!
… Ei, siiski vaid õuest magamast:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
4 kuu ja 2 nädala vanuselt mõõtis arstitädi meie maadami jälle üle ja tulemused on alljärgnevad:
kaal 7060 g, pikkus 66 cm, peaümbermõõt 42 cm. Numbrid on suuremad kui vanemal vennal selles vanuses, aga tema samal ajal ka juba keeras. Samas on Etta siiski tunduvalt rahulikum ja leplikum, vähemalt seni, kuni hambavalud veel hullusti ei vaeva.
Seoses punaste rõngastega põskedel on emmele nüüd mõneks ajaks keelatud shokolaad, piim, pähklid, porgandid ja tomatid. Seega loodetavasti peagi tütrega samas kaalus!
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
If Hotel California is known for “You can check out any time you want but you can never leave” then any hotel in London could say “You can complain all you want but we just won’t leave you alone”.
Due to the nature of Gustav’s dad’s job and the settings in our family, we - mummy and kids - have spent a lot of time in hotels (I mean, literally, inside the hotels) in London. Either in Mayfair or on Warren Street they will welcome you by your name but fail to provide you with privacy in your hotel room even if you specificly ask for it. Every now and then the cleaning lady wants to come in while the child(ren) are asleep (although I’ve just been outside for 3 hours and asked them to clean the room while I’m away and left the green light on). And while you’re just feeling relaxed after being able to put two kids to bed at once so that you feel you also deserve a nice nap, somebody will call your room just to ask: “Is everything ok?” and you just want to shout: “Up until now!” but you can’t because just this moment a politely smiling young man walks in (to MY room) to bring an extra bottle of water or something they’ve forgotten to put to your mini-bar before. And when you’ve been dining out in the evening and arrive exhausted to your hotel room to discover it is still missing the baby cot you’ve asked for at least three times and call the operator again and then finally this elderly gentleman arrives with a folded bed which after many attempts to unfold he discovers is broken. And so on and so forth.
Anyway, next time, keep the candy or the fruit-basket and the hand-written welcome-card and make us really feel welcome, i.e just give us some much-needed privacy!
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
Once again in the city of big buses and black cabs (as to whats important from Gustav’s point of view) we had no rain but getting gifts from the Tate Modern museum shop seemed obligatory. Talk to my new umbrella:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
While taking a walk in the Green Park, Gustav felt like hugging a tree:
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
The coolest thing was riding the train with “uncle Stony” and his son, uncle Nicky and share a DS game and chips with them. Anyway, without the help of Lai-Ping, Tony and Nick we wouldn’t have made it to the plane and back home - thank you so much!
 |
| From gustav proovib blogimist (3) |
