November 5th, 2008
Täpselt nagu vanem vendki, sai Etta oma elu esimese tahke toidu täpselt 6kuuseks saamisel. Huvi kõrvitsapüree vastu oli suur:
Seejärel väike kõhklushetk:
Ja kokkuvõttes ikka rahul:
Kokku pistis daam nahka umbes kümme lusikatäit toitu ja rokastas ära põlle ja püksid. Aga muidu päris edukalt esimese korra kohta!
November 5th, 2008
Etta sai täna kuus kuud vanaks ja õhtul ootab ees ka tordisöömine ehk esimene tahke toidu proov.
Strateegilised mõõdud tulevad homme arstikontrollis. Muus osas tuleb tõdeda, et ta on iga vanema unistuste laps – terve, vaikne ja rõõmus. Teise lapsena ei saa ta muidugi oma vanemate jäägitut tähelepanu, aga see-eest on tal lisaks emmele-issile suur vend, kes teda üha enam hoiab, ning muidugi esiklapsest palju suurem oskus ise endale asjad huvitavaks teha. Emme hommikusöögi ajal näiteks veedetakse sisukalt aega jänestega poksides:
November 5th, 2008
Gustavile üldiselt ei meeldi poes käia. Tähendab toidupoes käib ta heameelega, sest siis saab endale ka üht-teist meelepärast kohapeal kätte nõutada, aga riided ja jalanõud on teda seni üsna külmaks jätnud.
Aga Firenzes ei ole ju mingid tavalised poed. Need on lausa paleed. Ja lossis tuleb käituda ka nagu kuningale kohane. Proovis ise ja lasi hiljem ka noorukitel endale jalga passitada:
Tulemusega jäi igati rahule:
Gustavi lõplik valik langes sinistele mokassiinidele. “Kahjuks” ei olnud neil poes sobivat numbrit.
Emme üritas samal päeval külastada kuulsat Uffizi galeriid, kuid hoolimata piletibroneeringust oleks tulnud seista umbes tunnises sabas:
Piirdusime rahvapärasema “moodsa” kunstiga. Mida kõike vanemad ei ole valmis soetama, et lapsed lennukis vagusi püsiks:
November 5th, 2008
Kasvatajad lasteaias mõtlevad ilmselt ammu, et küll see Gustavi papa on üks paras kõri. Nimelt võtab Gustav ikka papa “Juve” jutuks ja lisab, et ta on “joomas”. Mõnikord olevat lausa Muumitroll ise ka kambas.
Kes Gustavi kõnemaneeriga lähemalt tuttav, teab, et tema lemmikuteks on veel näiteks “jotimultikas” ja “jobotimultikas”. Ehk multikategelased rott ja robot ja et papa on ikkagi Roomas.
Käisime nüüd papal külas. Tegelikult sõitsime pool saapamaad läbi suunal Rooma-Firenze-Parma-Milano ja tegime kõrvalepõikeid sellistesse turistimekadesse nagu Siena ja Pisa. Suuremad ilusad üllatused olid väiksemad kohad Orvieto ja Montepulciano. Ega midagi pole öelda, Toscana on väga ilus isegi novembri alguses, aga sellest tuleb siia peagi ka pikem ülevaade.
Aga tagasi Rooma (itaalia keeles muide puudub meil nii levinud sentents “kõik teed viivad Rooma”).
Gustavile meeldisid seal kõige rohkem purskkaevud. Ja neid seal on. Alates kuulsast Trevist ja lõpetades pea igal tänavanurgal olevate väikeste joogiveekraanidega. Püha Peetruse katedraali ees vallutas ta ühe sellise pooleks tunniks, lubas vahepeal armulikult ka teistel turistidel janu kustutada ja siis plätserdas vaimustunult edasi. Nii et ikkagi käisimegi Roomas joomas: