July 12th, 2010
Nüüd, kui õues on soojad ilmad, ei ole eestlane jälle rahul. Kostub kurtmist: “jõle palav!” ja “oleks ometi juba talv!”. Halloo??!! Alles see oli, kui kuude kaupa olid hanged ninani ja ninast voolas tatti. Ja see ei olnud tegelikult väga tore.
Ega siis kuumaga ei peagi ainult rannas pekke praadima! Näiteks oma aias on mõnus varjuline külitada, eriti tore on veel spontaanselt külalisi võõrustada (ja Etta suurim rõõm on mõistagi näppida “väikest pisikest tita Lindat”):
Eine terrassil: magustoiduks on krõbuskid:
Täna läks muide veel paremaks: lasti ka vesi basseini ja kohal käis ka Jätsiabi!
July 11th, 2010
Pärast jaanipäeva sai lõpuks Aadul mulda ka sugulaste kingitud väike tamm. Küllap saab temast varsti suur ja tugev puu ja Gustav võib siis koos oma lapselastega meenutada, kuidas tema selle kord istutas:
July 5th, 2010
Suur suvi on veel ees:
Maailm, peatu, me tahame peale saada!
Olelusvõitlus algab varakult: eakaaslased Etta ja Uma tülitsevad, kes saab “väikest pisikest titat” lähemalt vaadata:
Samas tuleb üritada ikka vennaga sammu pidada:
Tünnisauna täitmine puhta veega:
Puhkus de luxe:
Külla saabusid sõbrad kaugelt maalt:
July 5th, 2010
Gustavi ja Etta vastne täditütar Linda, täpselt ühe kuu vanusena esimest korda välismaal, Eestis ja Saaremaal:
Allu rõõmustab: tal on tünnisaunas isiklik veealune vulkaan!
Lilleilu 1:
Lilleilu 2:
Lilleilu 3:
Sogamutt haukab külatanumalt korjatud maasikaid:
July 5th, 2010
Onu Tauno kantseldab tervet karja muruniitmishuvilisi. Lõpuks kujuneski nii, et oma tiirud said tähtsalt niidukiga teha nii Gustav, Marta, Etta kui ka Allu:
Etta krabamas Allu suust lutti:
Leidke pildilt jaaniõhtul mitmendat tundi tünnisaunas mõnulevad härrad:
Gustavit pole vaja Horisontidega luku taha pannagi, huvi tunneb ta nende vastu täitsa vabatahtlikult:
Kunnid teevad tõllaga maavaldustes sõitu:
Pisike Linda pidas jaanipäeva maal vapralt vastu, olles selles katsumuses veel noorem kui Etta kaks aastat tagasi:
Võlumets Pangadil:
Etta krabamas pisikest tita Lindat, kelle järele nõudis veel päevi hiljemgi:
Tõeline saare-idüll:
Sten ja Smuul Koguva küla kadakate vahel:
July 5th, 2010
Eks igaüks tahab kevadel esimesena näha kirjut liblikat, sest siis pidada ju tulema kirju suvi. Nii vähemalt räägivad vanad naised;)
Igatahes mina nägin tänavu vist esmalt kollast liblikat. Ja kollast on seoses soojade ilmadega olnud küll ja küll. Kuigi jaanipäevaks Saaremaale minnes olid meil kotis vaid kummikud ja kilejopid, läks seal juba teisel päeval ilm imeilusaks. Esmalt rõõmustas meid aga tibukollane Aadu elumaja, ja siinsamas sündinud Paul ja Lembit:
Meie kohalik firmaroog: ahjupada juurikatest ja lihast (tavaliselt loomalihast, parema puudumisel ka grill-lihast), õlle- ja veinikastmes:
Valmistume õhtuseks lõkketeoks:
Allu aitab hagu koguda:
Sogamutt oli kui naelutatud “väikese pisikese tita Linda” külge:
Kollane maja, kollased kroksid ja kollased särgid 2008. aastakäigu sellide seljas:
Käisime külas ka Manjul ja Umal, kellel on uus imeilus kollane mängumaja:
Sireli pügamisega läksime pisut liiga hoogu, aga küll ta järgmiseks aastaks tagasi kasvab. Vähemalt on nüüd terrassil õhku ja valgust:
