Etta aitab emmel õhtusöögiks lauda katta: asetab lauale noad ja kahvlid. Seejärel teatab tähtsalt:
“Emme, istu tooli peale! Sinu nuda (st nuga) ootab sind!”
(pildi peal “Etta möödab”, seejuures outfitiks ise endale jalga passitatud tädi Ave kingitud moekad spordipüksid ja kuna ükski emme poolt pakutud kleidike – mõistagi! – sinna peale ei klappinud, ajas asja ära ka öökostüümi topp:)
 |
| From kevad 2010 |
Sogamutt sai oma ilusal kuupäeval 05.05. ka esimest korda ise tordil küünlaid puhuda:
 |
| From kevad 2010 |
Kuna päev varem olime just käinud ka arsti juures, siis olgu siinkohal toodud ka 2aastase daami mõõdud:
pikkus 86 cm, kaal 11,5 kilo. Peab mainima, et täpselt nagu ka sünnihetkel, oli Gustav 2aastaselt oma õest sentimeetri pikem, aga pea pool kilo kergem (11,111 kg!). Aga Gustavi kogemuse näitel võib eeldada, et tõeline kasvu- ja kaaluspurt algab just 2. ja 3. eluaasta vahel.
Juba varahommikust saabusid kõned õnnitlejatelt. Parajasti vestleb sünnipäevalaps vanavanaema Ruthiga:
 |
| From kevad 2010 |
Siis piduriided selga ja lasteaeda trallitama! Suure toimetamise käigus paigutas küll Etta oma täpulised kingad enne väljumist kuhugi nii ilusasti ära, et neid ei õnnestunudki üles leida ja lasteaias pidi ta kandma emme 30 aastat vanu Ida-Saksa kingakesi (mis iseenesest talle muidugi väga meeldivad):
 |
| From kevad 2010 |
Lasteaias pakkus Etta sõpradele torti ja õhtuks oli rühmaruumis üritusest juba üleval ka näitus:
 |
| From kevad 2010 |
Kuna juhtumisi tähistati samal päeval lasteaias ka emadepäeva ja Etta muidugi arvas, et venna rühmas (kus pealegi suurem osa tegelastest ju 2-4 aastat vanemad kutid!) pralletada on märksa coolim kui endavanustega jorutada, siis tundus talle ilmselt, et just tema tähtpäeva silmas pidades esitati ka laulu- ja tantsupalasid. Näkk seadis end tähtsalt esiritta kuulama-vaatama ja plaksutas esinejatele tunnustavalt:
 |
| From kevad 2010 |
Hakkasin siin mõned õhtud tagasi suure entusiasmiga kirjutama postitust sellest, kuidas me käisime terve perega puugisüsti tegemas ja Etta sai veel lisaks ka, olgu küll päev varem, kätte oma kahe-aastase kompleksvaktsiini.
Tahtsin kirjutada, et me ei ole isegi kunagi kaalunud seda, et jätaks lastele mingid profülaktilised süstid tegemata, sest mingit häda ei ole meil nendega seni ka olnud. Ja ega tegelikult midagi hullu juhtunud ka sel korral.
Gustav, kes süsti ette kartis, ei teinud torke peale teist nägugi ja oli pärast väga elevil oma puukidega plaastri üle ning luges veel lasteaiaski sõpradele tähtsalt venekeelsest voldikust ette, et puukidele ei tasu liimi peale panna (nõnda seal tõesti kirjas oli!). Ka Etta oli päev läbi kõigile traagilise kurtmise saatel oma puugiplaastreid näidanud, aga õhtuks oli ta tõesti viril ja kurtis, et käed valutavad. Kui käisime “naised omavahel” Tallinn Dollsi “salongis” kleite proovimas, siis oli ta hoolimata maasikate ja kommide pugimisest väga torssis ja käratas iga teise riideeseme peale: “See on tobe kleit! Võta see ära!” (mis ei takistanud tal küll endal kodus hiljem oma uudseid moeürpe selga passitamast:)
 |
| From kevad 2010 |
Öösel vähkres ta oma voodis, kiunus läbi une ja tõusnud oli ka väike palavik. No heldene aeg, jääb veel JÄLLE oma sünnipäevaks haigeks, mõtlesin. Aga hommikuks oli kõik jälle hästi, sünnipäev läks sel korral vägagi edukalt, kui välja arvata see, et Gustav lavastas juba eelmisel õhtul ja ka tähtpäeva hommikul suurt tragöödiat teemal “Aga miks minul ei ole sünnipäev!?” ning keeldus õekesele õnne soovimast.
***
Aga jah, kirjutama hakkasin ma üleeile hoopis sellest, et Saaremaal pole laste magamaminekuga kunagi mingit probleemi – Etta lausa mitmel õhtul teatas, et tahaks nüüd minna tudule ja olgu nad pealegi toas kahekesi, jäävad üsna kohe magama. Kodus ei õnnestu neid korraga samas toas kuidagi alla tunni magama saada, ikka läheb suuremaks pullitegemiseks ja itsitamiseks.
Viimasel ajal ongi lapsed üha sagedamini “gängina” tegutsemas, mis iseenesest on väga tore, et nad koos mängivad (kuigi Gustav kurtis ka pikalt-laialt, et tal ei ole üldse hea meel, et Etta saab kaks, sest kahene on ju ikkagi titt; vat oleks kolmene, siis oleks vast juba lahe temaga mängida), teisalt võivad nad muidugi kohati päris jõudsalt peavalu teha sellise ühisrindena. Ãœks menukamaid tegevusi on näiteks enda ära peitmine. Saaremaal diivani taga pulli teha on tõesti tore, aga kui ma pean neid kojuminekuootuses mööda lasteaeda taga otsima, sellal kui nad kahekesi hiirvaikselt kusagil koridoris tugitooli taga konutavad, ei ole enam väga naljakas:
 |
| From kevad 2010 |
Saaremaalt veel: meil käis külas traktor ja kündis üles jupikese peenramaad. Seal, kuhu algselt olin põllulappi planeerinud, ei võtnud künnikaadervärk üldse kiviklibust läbi, seega sai tulevane kartulimaa-maitserohelisepeenar õunapuude vahele:
 |
| From kevad 2010 |
Täna võtsime ette reisi Saaremaa pealinna, ja oh imet – Kuressaare Kaubamajas oli pakutaval niiti lausa sadades toonides (selle hüva kvaliteet küll jäi tol hetkel põnevaks üllatuseks), seega sai hiljem teoks ka suurem õmblustöö, mille vältel: purunes üks õmblusmasinanõel, Etta pissis kolm korda püksi, sai otsa valge niit, Gustavil ja issil oli üks suurem tüli, muud niidid purunesid korda kümme, issi pani üles uue õliradika ja digi-TV, mis siiski toaantenniga ei töötanud. Kokkuvõttes siiski valmis kolm valget kardinat elutuppa (K-Rautast hangitud kardinapuid ei hakatud tüüblite puudumise tõttu installeerima) ja viis padjakatet aidast toodud vana raudvoodi täienduseks. Täitsa mõnus nüüd pärast pikka päevatööd lastega õhtujuttu lugeda:
 |
| From kevad 2010 |
Lisaks Tegelasele ja muude naabrite koduloomade trehvamisele, tabas meid täna ka Animal Planeti vääriline moment: otse tee ääres põllul oli üks ilusa täpilise kuuega pistrik just saagiks püütud pisemat lindu nokaga tümitamas. Toksis, kuni teine enam vastu ei punninud, ja asus siis saaklinnul sõna otseses mõttes südant rinnust välja nokkima. Ja müriseva mootoriga auto paari meetri kaugusel ei näinud kiskjalindu seejuures sugugi häirivat. Vahtisime seda tegevust mõned minutid, iPhone ei ole muidugi paraku kõige ägedam pill säärase sündmuse jäädvustamiseks (röövlind ja tema ohver nähtavad võimsa luubiga all servas puu ees):
 |
| From kevad 2010 |
Sogamutt, viimaseid päevi 1aastane, juba oskab nii enda kui teiste elu huvitavaks teha. Näiteks üks tema lemmiktegevusi, piimajoomine, pole pelgalt joogikullamine, vaid ikka suurem spektaakel:
 |
| From kevad 2010 |
Aga täna lõunal Kuressaares, meie pere lemmiksöögikohas Arensburgi hotelli restoranis, ununes isegi lauda saabunud jäätis tähelepanuta, kuna telekast tuli Fashion TV, kus “tädidel on seljas ilus kleit”:
 |
| From kevad 2010 |
Kuigi esialgu oli plaan teha üleriigilise projekti raames ka meie juures suurejoonelised lööktööpäevad, sai see idee üsna varsti organiseerimisvõimetuse tõttu maha maetud. Liiati ei ole võibolla kõige lahedam, et emme on alati oma sünnipäeva tähistamise raames külalisi tööle sundinud. Niisiis otsustasime vaikselt oma pere ringis saarele tulla ja isekeskis natuke hädapäraste tööde kallal nokitseda.
Esmalt jahmatas meid Virtsus kohutavalt pikk praamisaba – suur hulk eestlasi ilmselt oli siiski otsustanud tulla saarele talgutele. Teiseks jahmatas meid see, et kuigi Aadul olid – nagu lubatud – vahepeal vahetatud aknad ja uksed, puhus ukseservadest sisse vali tuul ja maja oli külm kui hundilaut. Uksed iseenesest nägid küll kobedad välja:
 |
| From kevad 2010 |
Kolmandaks kohtusime õhtul, kui lapsed olid juba jällegi magama läinud, kahe nädala eest oma kurva lõpu leidnud köögikülalise suurema vennaga, kes ei hoolinud ei iPhone’i “kõrgsageduslikust koeravilest” ega hiirelõksust – pistis nahka nii juustu lõksust kui ka pool pakki jahu, vahtis meiega ülbelt riiuli pealt tõtt ja oli hommikul ilmselt kusagil põrandapraos peenikest naeru nautimas.
Emme oli valmis tuulise talgupäeva pühendama mitme-setme meetri kardinate valmisõmblemisele, aga paraku ei olnud Orissaare suures selvekaupluses müügil niiti, teised poed olid aga töörahva püha puhul kõik suletud.
Seepeale tekkis meil autos Gustaviga järgmine arutelu:
Gustav: “Aga miks need poed kõik kinni on?”
Emme: “Sest täna on töörahva-püha ja töörahvas tahab puhata!”
Gustav: “Aga miks siis need töörahvad, kes süüa tahavad osta, ei puhka, ja ainult need teised töörahvad puhkavad?”
Tuleb tõdeda, et ei osanud jälle pojale midagi vastata. Tuleks vist hakata unejutuks Karl Marxi teoste asemel Milton Friedmani lugema;)
Igatahes tagasi Aadul vaatasime, et ei ole see tuul nii hull midagi ja saab ka õues olla. Gustav (kellel on muuseas seljas eranditult vaid Rootsis registreeritud tootjate rõivatükid) avastas, et maja taga on muru sees ju lausa “rootsi lipp” – ainult sinised ja kollased lilled -, ja noppis emmelegi kingiks mõned õied:
 |
| From kevad 2010 |
Pärast väsitavat, ent samas nii lõõgastavat lõkketegu, kivivedu, sodikoristust ja lillekorjamist maitsesid lihtsad maatoidud – värskekapsaborsh, must leib ja OÃœ Ösel Fish tooted – heerinagrullid marinaadis “Maie”, “Piret” ja “Arensburg” – eriti head:
 |
| From kevad 2010 |
Õhtuks olime veel kokku pannud veidi Saaremaal valmistatud mööblit ja installeerinud paari käevigastuse kiuste seina esivanemate portreed. Nüüd saab Gustav (kui ta on päeval hea poiss olnud) muretult oma vanavanavanavanaisa Georgi ja vanavanavanavanaema Jelisaveta valvsa pilgu all Playstationiga täristada:
 |
| From kevad 2010 |
Et ikka edaspidi oleks lihtsam reisimas käia ja ei peaks ise kotte tassima, vaid saaks lausa koti seljas sõita, kostitas tädi Ave oma noori sugulasi Etta peatse sünnipäeva puhul selliste praktiliste kinkidega, mida siis papa neil ka avada aitas. Etta oli igatahes “tädi Ajee kottidest” täiesti vaimustatud, nagu ka Gustav, kellel oli täiesti juhuslikult oma uue kohvriga täiesti mätshiv dressikas seljas:
 |
| From kevad 2010 |
… ehk kuidas näeb välja Euroopa pealinna lennujaam, kui enamik lennukeid veel tuhapilve tõttu ei lennanud:
 |
| From kevad 2010 |
Brüsselis tervitas Allu, kes näitas, kuidas tema aias juba lilled õitsevad:
 |
| From kevad 2010 |
Olen varemgi külvanud arusaamatust, hukkamõistu või koguni kadedust juttudega sellest, kuidas Etta on meil sünnist saati harjunud mistahes käe- või jalapärases kohas magama jääma. Järjekordne tõestus sellest, kuidas sedapuhku sai unemati näkist võitu täpselt keset mänguhoogu:
 |
| From kevad 2010 |
Gustav ei taha juba mõnda aega päeval üldse magada. Ta võib ju oma voodis istuda, aga und tal ei tule. Mis muidugi ei tähenda, et ta ei oleks võimeline päeva jooksul uinuma: kui ikka on väsitav päev olnud, siis ta keerab ennast korraks enne ööund kuhugi magama.
Täna, kui Etta õues päevaund nautis, ja meie Gustaviga aias “jurakaid” (= võililli) välja juurisime, tuli Gustav äkki jutuga, et täna on nii ilus ilm ja võiks õues süüa. Alguses tunduski see väga tore plaan, aga kui ikka laua taga istuda, siis hakkas kohutavalt külm. Gustav pidas siiski vapralt kuni magustoiduni vastu, palus ainult tekki peale:
 |
| From kevad 2010 |
Laupäeva õhtul tulid meile külla Uma ja Manju. Kui emad olid saunas ära käinud, asuti lastele magustoitu valmistama (maanaiste kohustuslik riietusese näib olevat kapuutsiga dressipluus;)):
 |
| From kevad 2010 |
Elevil magusasõbrad:
 |
| From kevad 2010 |
Gustavi suureks rõõmuks löödi uues elutoas käima vana hea Playstation, Umale aga meeldib väga kallistada:
 |
| From kevad 2010 |
“Superema Triin” – selliseid pilte leidub ju paljudes blogides;))
 |
| From kevad 2010 |
Superema Triin vol 2 ja Umale meeldib kallistada vol 2:
 |
| From kevad 2010 |
Ãœks pilt ütleb enam kui tuhat sõna: “Minu suur ja tore vend, keda ma üle kõige jumaldan, on vist endale leidnud minust märksa huvitavama tüdruku… Või vähemalt oskab see tüdruk tema tehnikavidinate suhtes suuremat huvi üles näidata. Peaks ka end kokku võtma. Või siis endale mingi teise suurema poisi vaatama…”
 |
| From kevad 2010 |
