Loodus vs arvutid
February 3rd, 2008
Pärast laupäevast tormi- ja tungiilma, oli pühapäeval hämmastavalt kena ilm ja tänu sellele jõudis issi ka pikalt eksirännakult arktilise Soome kaudu lõpuks koju. Tänu nende kahe toreda juhtumi kokkulangevusele käisime täiesti spontaansel külaskäigul end vanalinna südamesse Laiale tänavale unustanud loodusloomuuseumis.
Ja tuleb välja, et seal majas on viimaste aastakümnete jooksul siiski veidi ka tolmu pühitud! Näiteks alles hiljuti kolis sisse mullu kellegi lauslolluse tõttu Tallinna loomaaia peale lippama pääsenud ja seepärast maha notitud jääkaru Franz Joosep (tema päriskodu Franz Josephi maa järgi, kust tublid nõukogude loomakütid ta 20 aastat tagasi “leidsid”). Mis seal salata, tema topis näeb väga ehe välja:
Kuigi on järel ka hulgi vanu pikkade nähtavate traageldustega ja veidi lössi vajunud topiseid (eriti nukker on üsna kandiliseks kulunud rästik), on umbes pool muuseumi ekspositsioonist täitsa värske. Näiteks kümme aastat tagasi Baltimerest välja tõmmatud suurim tuurakala Maria. Eriti hea näeb aga välja meie vesikondade ülevaade, stiilinäide Suure Emajõe elutruust jõekäärust:
Kui Gustavi vanematel on paratamatult omavahel väike alateadlik võistlus, et kelle huvid pojas geenide kaudu tugevamalt esile löövad, siis empiirilise vaatluse tulemusel läheb rasvane 1:0 issi kontole. So long, loodussõprade ring, arvutimaailm is here to stay!
