Emadepäev
March 3rd, 2008
Tasub ikka aeg-ajalt mujal elada, sest nii on lootust saada aastas lausa kaks emadepäeva! Nimelt sel pühapäeval näkkas meeste ja laste kõrgendatud tähelepanuga Suurbritannia (ja Iirimaa ja Nigeeria!) emadel.
Päikeseline päev algas meile päikesekarva lilledega ja maitsva hommikusöögiga Notting Hilli väidetavalt parimas hommikusöögikohas (Gustavi emmest ema teinud mees ise muljetas sellest juba pikemalt), kuhu sel hommikul oli kogunenud eriti tihkelt noori peresid, mille isad hoolega lastega tegelesid:
Ja:
Ei paneks ka muudel hommikutel säärast rooga pahaks:
Kõhud punnis, suundusime edasi Londoni loomaaeda. Olime kord varem siin värava taga käinud ja millegipärast otsustanud mitte siseneda. Ja tegelikult oli see toona tark otsus, saime nüüd tagantjärele tarkadena tõdeda. Üsna napile maa-alale on kokku pressitud suht mannetu valik väiksemaid loomi (näiteks reptiilide majas võib mitmes terraariumis näha küll prullakaid Gaboni rästikuid, aga boade sortiment oli jällegi pea olematu). Gustavile avaldas kõige enam muljet laste-zoo atraktsioon, kus saab nupule vajutades looma hääli kivist välja võluda:
Isegi tema tavalised lemmikud pingviinid jätsid vaataja sedakorda üsna külmaks:
Tuleb tõdeda, et asevalitseja-nimelises pargis oli tärkava looduse keskel rohkem avastamisrõõmu kui kõrval zoo’s:
Lõpetasime oma väsitava rännakupäeva varemproovitud dim-sumi söögikohas. Gustav ei jõua nüüd piisavalt rooga hinge alla panna, kahe viimase päeva jooksul on ta nõudnud endale tavatul kombel pea iga tunni tagant uuesti süüa:
Mis saaks olla parem kingitus emadepäevaks kui ilmselgelt tervenenud poeg, kes juba põrsa seljas mööda tuba ringi rallib:
