January 29th, 2009
Gustav on nüüd jälle lasteaias ja daamid võiks kahekesi kodus muretult lulli lüüa. Aga ei ole siin mingit rahulikku lebotamist - esiteks on Etta tatine ja viril ning teiseks ei püsi ta enam eriti paigal, vaid jälitab mööda tuba huvitavaid objekte:
Esemeid kätte saades esitleb Etta oma uut oskust ise üle külje istuma tõusta:
Kõikvõimalikud läikivad asjad kutsuvad keelega katsuma. Etta meelisobjekt on viimasel ajal kamina ees põrandal olev klaas, kust ta käib oma peegelpilti imetlemas ja seda musitamas:
Kuna Etta puhul ei saa ju üle ega ümber võrdlusest vennaga, siis tuleb meenutada, et samas vanuses Gustav juba seisis püsti ja liikus mööbli najal kahel jalal ringi. Etta piirdub vaid üritusega end astmetest üles vinnata:
See siiski veel ei õnnestu ja siis on põhjust lasta kuuldavale üks pikem hädaldus:
January 27th, 2009
Vanas-Roomas oli ilmselt päris tavaline, et nooruk võttis oma kriidi ja krihvli ja istus kuhugi puu alla kritseldama. AD 2009 ei ole see siiski enam tavaks ja viimaseid päevi kahene kutt üritab ilmselt oma vanematele igati mõista anda, et talle kuluks ära üks korralik laud ja tool. Kunst sünnib niisama ka küll kaunis, aga püksid ja käed ja vaip - ja rühist ärme parem räägigi! - saab seejuures ikka asjatult vatti:
Peatne sünnipäevalaps ise käib aga (ilma igasuguste vihjeteta!) regulaarselt internetis vaatamas “koletitasid” (Ugly Dolls), mida tal veel ei ole. Need igatahes on:
January 27th, 2009
Gustav kosub veel kodus, aga täna on Etta palavikus (no millal siis mõni hammas end lõpuks ilmutab?!), seega kaks väikest hanepoega nüüd õue ei saa. Aga pole hullu, toas on ka põnev mängida:
Nüüd, kui Etta pääseb ka igale poole ligi, on vaja mõlemal täpselt samu asju krabada:
Panime lõpuks üles ka tädi Ave poolt kunagi ammu kingitud mõõdupuu. Gustav on omal valikul mõistagi pruun hobuke ja Ettale jäi siis see teine hobune (on veel võimalus ka kolmandaks, tema saab siis olema indiaanionnike):
January 27th, 2009
Romantiline anakonda ööpimeduses:
January 26th, 2009
Kuna Gustavi tervis on veidi kobedam ja õues oli paks talvine sulailm, otsustasime minna end tuulutama. Ja muidugi tuleb sellise ilmaga lumememme teha. Aga memmed kui sellised on mõistagi väga ebaoriginaalsed taiesed ja põhimõtteliselt ei ole meie aed nõus tegema samu asju, mis igas teises aias vastu vaatavad. Kui juba pikk rodu lumepalle reas seisis, vaatas Gustav seda eemalt hindaval pilgul ja nentis: “See on nagu ussi-kujuline!”
Niisiis, saigi uss. Muidugi anakonda. Selline töntsakas küll, aga kahtlemata tubli:
Madu meie aias võib küll peletada meie juurest igaveseks onu Koffi, kuid peaks meelitama ligi väiksemaid linnukesi, sest silmadeks on tal ausalt looduslähedased pekipallid:
Ettagi ärkas ja jälgis huviga mao valmimist. Gustav läks seepeale kohe innukalt tema lutti eemaldama:
Eesmärgiks oli oma õega veidi vestelda (Etta nimelt meil järsku äärmiselt rohke “pa-pa-pa” ja “pu-pu-pu”-jutuga):
Uut asukat saabus muidugi uurima ka inspektor Endel ja erinevalt mullu-talvisest kassifiguurist madu talle vist ei meeldi?:
Gustav oli pärast Etta ärkamist aga tõsises mures, et “Etta tuleb ja sööb minu käru ära”, mistõttu oli tal vaja seda igaks-juhuks hoolikalt süles mööda aeda ringi tassida:
January 21st, 2009
Gustavi jaoks “Suur Marta” tegi sünnipäevade hooaja lahti oma kolmanda peoga mängutoas. Marta ema lõikab kooki ja sünnipäevalaps ise jälgib seda ärevalt:
Etta kaalub oma vanemate täitumata unistuste realiseerimist arstina?
Lõbusaid pidulisi: Gustav avastas just, et tema DS-mäng jäi koju. Õde on ka muidugi rabatud, kui vend on mures:
Tavapäraselt “edukas” katse saada kõik üritusel osalevad lapsed ühele pildile:
January 20th, 2009
Kui Gustav “köhöst” jagu saab ja neljapäeval lasteaeda jõuab, siis on tal võimalus riietuda ühe oma lemmikust muinasjututegelase kostüümi. Selleks puhuks käis emme täna eriti-heas-riidepoes Raplas ja hankis kaks konkureerivat kostüümi, et samal ajal autos paksu und nautiv poeg saaks ise hiljem valida. Valik on ilmselt selgemast selgem: Gustavile meeldib Karupoeg Puhhi vormikuub:
Ta oskab isegi teha täpselt sellist nägu nagu mõmmi, kes on salaja meepoti kallal käinud:
Samas Väikese Printsi kostüüm ei läinud kohe mitte, olgu ilma või koos keebiga:
Vastupidiselt meie ootustele ei meeldinud kuldane-kardane kuninglik keep ka meie kullahuvilisele neiule. Ilmselt töötas siinkohal puhas solidaarsus vennaga:
January 20th, 2009
Kes käis nakitsemas Endlile lahke pererahva poolt antud pannkoogi kallal?
January 20th, 2009
Sel ajal, kui Gustav tegi sammukese lähemale profi-staatusele “tädi Herke tennismängus”…
… tegi tema õde sooja oma uues lemmikpoosis haugates sakuskaks mütsipaelu:
January 18th, 2009
Emme loeb õhtul Gustavile enne magamaminekut ette järjekordset peatükki Naksitrallidest. Jutt on sellest, kuidas kassikari ajab taga Kingpoole mänguhiirt, mis on nööriga kinnitatud Muhvi auto taha. Ühe valgusfoori taga peatudes pidurdab Muhv järsult ja seletab siis arusaamatuses väikese-kinga-mehele, et just järsk pidurdus aitas hiirel auto alla peitu minna.
Gustav segab seepeale lugemises vahele: “Mis ta pidurdas?” (”mis?” on suupärasem versioon küsimusest “miks?”). Kui emme asub seepeale sõnu sättima, et selgitada, kuidas juhul, kui üks keha järsult peatub, võib teine liikuda edasi, segab Gustav jälle vahele, teatades asjatundlikult: “Ahaa, inerts!”
(Pildil meie tavapärane paarisrakend jalutuskäikudel, kui Gustav kõndimisest ära väsib:)
