08.2009 arhiiv
August 26th, 2009
Hakkasime ühel õhtul issile lennujaama vastu minema (mida me tavaliselt ei tee). Õues oli juba pime ja – nagu augustikuuöödel kombeks – väga selge ning taevalaotus tähtedest tiine.
Gustav jääb suu ammuli tähti vaatama ja siis küsib: “Kas ma saan neid tähti katsuda?”
Tuleb seletada, et see ei ole kuidagi võimalik, kuna tähed asuvad väga kaugel.
Gustav teab (ilmselt tänu Super Mario Galaxy mängule) lahendust: “Aga ma istun kosmoselaeva ja sõidan sinna kaugele-kaugele ja teen akna lahti, ja siis ma saan neid tähti katsuda küll!”
Hiljem tuli mul lennujaamas vaigistada poja tungi ise lennuki peale pürgida, sest teatavasti sooviks ta KOHE sõita Brüsselisse või Londonisse või Singapuri. Hakkasin mõtlema, et millal me üldse kõik koos kuhugi lendasime. See võiski olla liinil Tallinn-Brüssel ja jäi vist veel eelmise aasta numbri sisse. Ettaga sai küll käidud ka kevadel Californias, aga pärast seda on kogu jõud läinud siseturismi edendamisele. Mis on kahtlemata väga kasulik väga mitmes mõttes. Aga lendama tahaks tõesti minna lõpuks ka. Mitte ainult Gustav.
August 26th, 2009
Istuvad Gustav ja Etta kahekesi vannis. Gustav, nagu ikka, hakkab mänguasjadega liiga tormiliselt tuuseldama ja Etta kargab püsti, et vannist lahkuda.
Seepeale teatab Gustav pragavas toonis: “Mitäs nyt? Quo vadis?”
***
Gustav istub hommikusöögilauas ja nosib mõtlikult krõbuskeid. Vaatab krõbuskipakki ja arutleb:
“Inglise keeles on krõbuskid… krõbuskell. Ja saksa keeles… krõbuskantz!”
August 26th, 2009
Enne veel, kui suvi läbi saab ja kõik sõidavad mööda maailma laiali, pidasime Merilini eestvõttel (kes võttis muuseas enda kätte ka pilditegemise) vanaema juures maha ühe toreda aiapeo. Ilm oli õnneks igati kena ja tited näitasid parimat vormi. Vanavanaema ja kolm lapselapselast mänguhoos (ja ei, Gustav ei visanud palli vanaemale vastu pead):
Gustav teeb lahkesti oma õekesele kiigel hoogu:
1950ndate stiilis tädi Ave ja tema meespere:
Mamma ja Allu:
Gustav teeb issile nalja: arva ära, mis on Etta mütsi sees?
Kivikunnid Gustav, Albert ja Etta:
Sekka üks Gustavi tehtud pilt, kus peal on ka fotograaf Merilin:
August 26th, 2009
Umbes pool aastat tagasi käis Ettal külas Lisette ja tookord tundus, et kaheksakuune on viiekuuse kõrval juba suur laps. Nüüd, kui Lisette oli just aastaseks saanud (ja Etta on temast jätkuvalt kolm kuud vanem;), käisime omakorda neil külas, ja tuli tõdeda, et mingit erilist vahet noortel daamidel nagu ei olegi – pealtnäha umbes sama suured, kumbki ei kõnni ja mõlemad suhtuvad teineteisesse paraja umbusuga:
Lisettele veelkord palju õnne sünnipäevaks ja ei saa välistada, et tema siiski hakkab veel enne kõndima kui Etta:
August 19th, 2009
Oleme juba kaks päeva pidanud ärkama enneolematult vara – kell pool üheksa! -, et Gustav lasteaeda viia. Kella kümneks on Etta-mutt omadega täiesti “kutu-piilu” ja räntsatab esimesse ettejuhtuvasse poosi magama:
Magada on vaja, sest käes on jälle üks kasvamiseperiood. Eile sooritatud koduste mõõdistustööde tulemusel selgus, et Etta kaalub täpselt sama palju nagu temast pool aastat noorem tädipoeg Albert: 10,3 kg. Samas on Etta siiski silmaga nähtavalt pikem, ca 80 cm.
Ja nüüd on tal lõpuks tekkinud ka soov kõndida. Kuna endal siiski julgust napib, siis võetakse appi kõik mööblitükid, mida vähegi enda ees lükata annab, et nende toel edasi sammuda. Teine ja oluliselt tüütum uus hobi on söögitooli peale ja sealt edasi lauale ronimine – paari sekundiga on naksti üleval! Ja alla kukkunud on vaid korra…
August 18th, 2009
Kui enesetunne lubas ja mõisapargis ekskursioonid tehtud, läksime päikesepaistelisele jalutuskäigule Viljandisse:
Perekond Lukas:
Ja teine perekond, fotograaf papa kunstilise taotluse järgi “teelahkmel”:
“Maasikasööjad” Kondase muuseumis:
August 18th, 2009
Kõigepealt veel üks kaader ka videokaamerast Raplas toimunud paaripanekult. Äsja abiellunud paar ja taamal nende vanemad, näha ka pisut väikest Allut:
Siis kandus pidu edasi Olustvere mõisa, kus asjatamiste tõttu jäime ilma grupipildist ja olime sunnitud oma kaameraga sugulaste võtteid klõpsima. Seega kõigepealt täditütred pruutpaariga:
Lihtsalt kaks paari õetütreid:
Deus ex machina – pildile saabus emand taevast:
Ema Ester tütardega, kes on nüüd mõlemad tõhusalt mehele pandud:
Ja lõpuks siis ka õed omavahel, mõnede hinnangul äravahetamiseni sarnased…
Ja siiski veel ka vennad Schankid oma naistega:
Parim suhtekorraldaja siinpool Uuraleid kahe Brüsseli ametniku vahel:
Tauno õpib õhtu tippesineja, sepa, käest ametit:
Pruutpaar jälgib mõnuga, kuidas külalised mängudes mõõtu võtavad. Tegelikult oli muidugi mänge enam kui mõõdukalt ja pulmapidu oli üks suur chill ja kokkuvõttes väga tore pidu ja pillerkaar. Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saan’d midagi:
August 18th, 2009
Jällegi haaras mehike tähtsalt kaamera enda kätte ja kukkus klõpsima:
Kõigepealt mamma ja papa:
Noorpaarile loetakse sõnu peale:
Gustavi jaoks oli kõige maagilisem moment ilmselt sõrmuste vahetamine. Ime, et ta märkas sel ajal üldse pilti teha:
Ja ongi tädi Ave ja onu Tauno nüüd abieludzhunglis!
Veel üks dzhungel: emme soeng:
August 18th, 2009
Kui eelmisel suvel laekus meie perele pulmakutseid neli, siis tänavu vaid üks. Aga seda suurem oli elevus. Liiati kuna tegu oli siiski tädi Ave ja onu Tauno pulmaga!
Igatahes sättisime end soodsale positsioonile juba enne pidustusi asja väga lähedalt jälgima.
Peigmees on on oma tikutoosilt tuttava kostüümi juba selga ajanud:
Ja pruut on lausa printsess!:
Sellal, kui teised ringi sagisid, söötis kangelaspapa korraga kolme lapselast:
Meikar Mammu näitas Gustavile, et uskumatu võib olla tõsi: sinine huuleläige on olemas! (meil oli enne autos pikk diskussioon teemal, et miks Gustav ei või võtta emme huuleläiget – kuna see on roosa ja roosa värv on ju teatavasti naistekas):
Külalised saabuvad Rapla maavalituse juurde. Kiku ja Kitty oma tütre Malouga:
Triinu, Ulla ja Taavi oma tütre Ellaga:
Külalised Brüsselist: Eero, Mart, Triin, Anna, Anneli ja Andreas:
Alberti onupoeg Mati (vankris) saabub oma vanemate Lauri ja Piaga:
August 18th, 2009
Kuigi nende esmakohtumisel tabas Gustavit mingi enneolematu segadus – ilmselt jõudis mingi valusa matsuga tema reaalsusesse teadmine, et inimesed räägivad erinevaid keeli ja tema ei pruugigi teistest aru saada -, on ta hiljem korduvalt küsinud, millal tulevad jälle külla onu Dan ja tädi Ann ja onu Josh (hääldub Gustavi suus Zhoss). Nüüd neist esimene tuligi ja Gustavi juhtimisel toimus sedakorda tõeline vennastumine – läbi vana hea Wii muidugi:
