July 23rd, 2010
Käisime ühel päeval poole suguvõsaga loomaaias. Gustavile meeldisid eksponaatidest kõige enam hülged, elevandid, lumeleopard (kellest me nägime saba) ja lõvi, Ettale meeldisid ahvipoisid ja Allule meeldis üks varblane. Kõigi laste ühiseks suurimaks üllatuseks oli siiski ootamatult välja ilmunud papa. Hiljem käisime kohvikus ja siis kutsus Gustav enda poole kohvile. Kohvitanted mamma, tädi Ave ja mitte-enam-nii-pisike Linda:
Papa hullutas samal ajal poisse. Hilisem mädamuna-mäng lõppes siiski suurema tüliga, kuna kahjuks onu Tauno ei saanud aru täpsetest mängureeglitest, kus hüüda võis vaid ühe mängija nime, ja nimelt “Gustav!”:
July 20th, 2010
Ilmselt on need, kes meil külas käinud, nõus, et meie uue kodu parimaks osaks on aed. Üritasin ühel päeval koguni meie aias vabalt kasvavaid liike kokku lugeda, aga sassi läks. Teisel päeval jälle asutasin end taas mulda laotama, kui avastasin otse mullahunniku tagant maasikavälu, kus prisked punased mammud lausa karjusid suhupistmise järele:
Korjasin siis marjad kenasti kaussi, lisaks noppisin ka veidi mustikaid (vaarikad ja põldmarjad tahavad veel küpseda) ja mõtlesin teha lastele pannkooke toormoosiga. Paraku, enne kui ma uuesti jaole sain, oli kauss tühi:
Etta – peen daam -, mustikaid ei söö, tema sorteerib välja ainult maasikad:
Pärast maasikaid nõudis Etta siiski laua pealt “seda suurt mammut”, mis osutus mugulsibulaks, ning asus seda silmagi pilgutamata haukama. Tuleb tõdeda, et ammu ei ole meie menüü olnud nii tervislik kui sel suvel:
July 20th, 2010
Onu Tauno treenib jalamusklit ja kiigutab korraga nii Ettat kui Allut, kelle jaoks on tegu elu lahedaima pulliga:
July 14th, 2010
Gustav ei suutnud eile hommikul oma õnne ära uskuda, kui vaid veidi pärast tema ärkamist keeras meie hoovile hiigelsuur kallur ja kummutas maha 30 tonni mulda:
Olime eelmisel õhtul enne magamajäämist just Gustaviga rääkinud siilidest – et millised toredad ja kasulikud loomad nad on ja kui pisike võib olla üks siili keel, millega ta vilkalt piima limpsib. Ja justnagu tellitult oli järgmisel õhtul üle meie hoovi vudimas ja veranda alla vupsamas üks priske siil. Gustav viis kohe suure elevusega piimataldriku õue ja ei kulunud viit minutitki, kui siilike oli platsis seda limpsimas. Siis aga saabus objektile kadeda näoga Endel, kes natuke aega vahtis isalikult siili toimetamist pealt, seejärel hirmutas karvakera minema ja vohmis tema piima endale keresse. Gustav ja Etta olid siilist igatahes täiesti vaimustatud ja täna pandi piimakauss õue juba õige varakult (ning õige varakult Endel selle ka tühjendas):
Täna tegi emme päev otsa mullakärutamistööd ja kui kõik vajalikud kohad olid mulda täis veetud, võtsime pärastlõunal ette retke aianduspoodi. Loomulikult tuli juba enne aiandusriiulite vahele jõudmist võtta kärarikaste kundede nõudmisel (õnneks oli peale meie poes veel täpselt kaks ostlejat, sest ülejäänud ümberkaudsed inimesed olid ilmselt lähedalasuva Harku järve ääres rästikutega rinda pistmas) ligi karastavat jooki ja suupisteid, seejärel sukeldusime lilledesse:
Kuigi lillepoemüüjanna luges meile sõnad peale, et enne augustit ei ole üldse mõtet muru külvama hakata, oli meil kange kibe seda siiski teha. Lisaks emme istutatud lilledele niisutamisele oli kastmishulludel seega piisavalt võimalust oma uut veepüstolit proovida:
July 14th, 2010
Tädi Ave ja onu Tauno käisid lahkelt meie pool lapsi hoidmas, sellal, kui emme linnas toimetas. Selle päeva jooksul sukeldusid huvilised basseini umbes 10-20 korda:
Allu ja tema suur iidol Etta joonistavad koos. Vahepeal oli ka selline liigutav hetk, et Etta sulistas basseinis, aga Allu istus kannatlikult terrassitrepil ja hoidis käes Etta poolt haugatud ploomi ning korrutas murelikult: “Etta! Etta!”:
July 12th, 2010
Kõige tüüpilisem mälestus oma lapsepõlve suvedest on see, et paistis isevärki sume kollane valgus ja kui me ei olnud just Türil vanaema juures kapsausse korjamas või Tähekesi põletamas, siis olime teise vanaema juures Tallinnas, parematel päevadel sõitsime rahvast täistuubitud trollis Mustamäelt kesklinna ja ehk isegi sealt edasi Pirita randa. Kodustel nädalavahetustel – kui me jällegi ei olnud just majaehitusel, kus muidu kõik vabad hetked oldi -, lõid vanemad Sapakale hääled sisse, et põrutada “koera-randa” (alles aastaid hiljem sain teada, et selle koha nimi oli Rannamõisa) või vähe meeldivamasse “kuurorti” kusagil Pärnu lähedal. Ja ükskord sai näiteks Siiri ema Valgerannas kole pahaseks, kui meie Siiriga olime leidnud toreda ajaviite: koguda rannaliivast konisid ja vaadata, kui palju meile neid korraga suule mahub. Mulle näiteks mahtus 12! Aga Siiri ema oli miskipärast tõesti väga kuri ja käskis meie ränga korilustööga kogutud saagi kohe ära visata…
Nüüd veetsid Gustav ja Etta omakorda aega oma vanaema juures maal ja said ka rannas käia (ja piltidega varustas meid samuti mamma):
Nagu samal ajal rannas viibinud tädi Ave nentis, tabas teda “totaalne deja-vu oma lapsepõlvest”: nagu oleks väike Ede oma mummulises rannarõivas ringi lipanud. Eks ole tõsiasi see, et kõik Etta moekamad supelkostüümid ununesid Saaremaale:
Onu Tauno aitas Ettal ja Gustavil liivalossi ehitada. Gustavi suureks vaimustuseks sai ta ka koos onu Taunoga “kaugele-kaugele” vette minna ja üle lainete hüpata:
Muide, hiljuti leidsin Kurista taluraamatukogust (soovitan soojalt kõigile lugemishuvilistele, aga ka muidu hea elu nautlejatele!;)) ühe lapsepõlves mulle sügavat muljet avaldanud raamatu, Mihkel Muti “Näärivana”. See raamat oli nüüd veel parem! Nääridest räägib ta ka, aga eelkõige suvedest; ja üsna täpselt sellistest, nagu mina oma lapsepõlvest mäletan.
July 12th, 2010
Nüüd, kui õues on soojad ilmad, ei ole eestlane jälle rahul. Kostub kurtmist: “jõle palav!” ja “oleks ometi juba talv!”. Halloo??!! Alles see oli, kui kuude kaupa olid hanged ninani ja ninast voolas tatti. Ja see ei olnud tegelikult väga tore.
Ega siis kuumaga ei peagi ainult rannas pekke praadima! Näiteks oma aias on mõnus varjuline külitada, eriti tore on veel spontaanselt külalisi võõrustada (ja Etta suurim rõõm on mõistagi näppida “väikest pisikest tita Lindat”):
Eine terrassil: magustoiduks on krõbuskid:
Täna läks muide veel paremaks: lasti ka vesi basseini ja kohal käis ka Jätsiabi!
July 11th, 2010
Pärast jaanipäeva sai lõpuks Aadul mulda ka sugulaste kingitud väike tamm. Küllap saab temast varsti suur ja tugev puu ja Gustav võib siis koos oma lapselastega meenutada, kuidas tema selle kord istutas:
July 5th, 2010
Suur suvi on veel ees:
Maailm, peatu, me tahame peale saada!
Olelusvõitlus algab varakult: eakaaslased Etta ja Uma tülitsevad, kes saab “väikest pisikest titat” lähemalt vaadata:
Samas tuleb üritada ikka vennaga sammu pidada:
Tünnisauna täitmine puhta veega:
Puhkus de luxe:
Külla saabusid sõbrad kaugelt maalt:
July 5th, 2010
Gustavi ja Etta vastne täditütar Linda, täpselt ühe kuu vanusena esimest korda välismaal, Eestis ja Saaremaal:
Allu rõõmustab: tal on tünnisaunas isiklik veealune vulkaan!
Lilleilu 1:
Lilleilu 2:
Lilleilu 3:
Sogamutt haukab külatanumalt korjatud maasikaid:
