Veinikeldris
August 1st, 2007
Veinireisi lahutamatuks osaks on siiski veinimajade külastamine. Burgundias jõudsime küll vaid ühte, kuid sellevõrra auväärsema ajalooga mõisa. Või jällegi ei saagi kasutada mõistet mõis, kuna esiteks ei ole Burgundias erinevalt Bordeaux’st üldse “kohustuslik”, et tootja ja veinikasvandus asuks samas kohas ja teiseks oli tegu mitte mõne jõuka aadliku, vaid tsistertslaste ordu munkade asutatud veinikasvanduste ja -keldritega. Viimased olid aga väga muljetavaldavad ja võtsid enda alla ilmselt suurema osa Beaune’i linnakesest, st Beaune’i linnakese suurem osa jäi nende keldrite kohale. Mingi üsna mittemidagiütleva fassaadiga majakese (mis küll, nagu silt seletab, on aastasadade jooksul majutanud nii Burgundia parlamenti kui muid tähtsaid asutusi) uksest sisse astudes laskud keldrisse, mis kulgeb maa all võlvkaartega käikude ja saalidena sadade meetrite viisi:
Osad käigud on nii madalad, et peab kõvasti koogutama, et mitte pead vastu müüre ära lüüa või koguda pähe seinu katvat paksu hallitust. Ja mõistagi pole need saalid ja käigud seal vaid ilu pärast, vaid mahutavad vaatide ja pudeliriiulite viisi ammumöödunud aastakäikude veine. Mõni käik oli koguni veinipudelitest kinni laotud ja kes teab, kes või mis sinna taha oli “müüritud”. Väga Edgar Allan Poe’lik interjöör igatahes.
Kusjuures, väidetavalt ehitasid mungad keldri esilagu vaid oma ordurakukese paarisaja liikme tarbeks vajamineva veinihulga mahutamiskes. Ilmselt ei olnudki elu keskaegses kloostris nii tume kui ajalooraamatud meile väidavad;)
Seni veel jätavad veinid Gustavi suhteliselt külmaks. Tema hindas kõrgelt veinikeldri põrandaid katvat kivisillutist:
Kuigi muidugi üritas oma vanemate südamepõksete ergutamiseks ka riiulist üht-teist välja rebida:
Iga veinimaja külastuse maitsvaim osa on kahtlemata degusteerimine:
Mida Gustav jälgis pealtnäha suisa õudusega, kuid nagu hiljem selgus, omandas sealt oskuse vedelikke suhumanustamise järel suure lurinaga välja sülitada:
Laps muutus kohe rõõmsaks, kui ta rõskest keldrist välja maa peale sooja päikese kätte pääses:
Meie tuuri Beaune’is lõpetas külastus Burgundia veininduse tunnusobjekti Hotel Dieu’sse ehk mungaordu poolt rajatud haigemajja (küll vaid turismi eesmärgil), kus tänapäevani korraldatakse igal aastal veinioksjone. Maja uhke katus sai igatahes Burgundia arhitektuuris trendiloojaks, kuigi arvatavasti võtsid 15. sajandi ehitusmeistrid ise shnitti hoopis kusagilt Ida-Euroopast:
Sa võid jälgida kõiki vastuseid postitusele RSS 2.0 kaudu. Võid kommenteerida või träkkbäkkida oma kodulehelt.
